Báikkálaš olbmot unohastet báikkaid muhto dat lea maid várra dearvvasvuođas, diediha Ole-Jakob Kvalshaug, Hoavda Lofotoddens álbmotmeahcis.
-Mii leat šaddan galbet ja várret olbmuid juhkamis čáci Kvalviika jogain, olbmot sáhttet skihpat jus juhket.
Ii leat vejolaš hukset hivssegiid álbotmeahcis danne go lea váttis daid bearráigeahččat. Muhto dál lea ámeriikalaš dutki,mii dál orro Norggas, fuobman baikabussiid maid bálkesta roaskelihttái.
Rosa Keller lea dutkan galledanhálddahusas Denali Álbmotmeahcis Alaskas Geaččaleapmi Lofuohtas bista nejallje vahku ja doppe gávdnojit busset mat lea nuvttá ja diehtu gosa dáid baikabussiid galga bidjat.
-Lea ráidnasit baikabussiiguin go lihpáriiguin.
Bakteria ii beasa gosage busses go das lea juogalágán hádjalássa ja 80 proseanta busses váldá luondu vuostta, dadjá Rose Keller, mii dál bargá Norska instituttet för narurforskning, NRK:ai.
Pandemiija áiggi leai maiddái váttisvuohta báikkaiguin Ruoŧa sámis muhto ii šat, dadjá hoavda Svenska Turistføreninges Maria Persson.
-Lea ain váttisvuohta muhto ii leat nu stuoris šat. Lea stuorit váttisvuohta hivssetbáhpiriiguin ja bábirnjunnesihkaldagaiguin maid guđđet lundui, dadjá son SVT Sápmái.
Maria Persson hálidivčči maid Rupŧas geahčalit baikabussiid.
-Saddá miellegiddevaš oaidnit maid Lofuohtas gávnnahit.
Movt don dagat dárbbuid luonddus?
-Mon goaivvun rokkáža, dagan dárbbuid ja de jávistan dan.