Giđđa oaivvilduvvo dat buot buoremus áigodat boazodollui. Dalle leat ruksesmiesit ja lea álgu ođđa boazojahkái. Muhto giđđa lea maid váttis áigodat boazovácciide boraspiiriid dihte. Gielas orohagas, Romssa fylkkas, Norggas, čuolastit goaskkimat misiid jur boazovácciid čálmmiid ovddas.
– Mon geahččalin huikit, muhto ii goaskin váldán mu bealljáige. Lea morašlaš ja duššástuhtii. Makkar hál dat loahppa giđđa šaddá, dadjá boazovácci Risten Inga Eira NRK Sápmái.
”Goaskkimat miehtá”
Diet ahte boraspiret dahket vahágiid boazovácciide ii leat dáđibahábut ođđa sáhka.
– Dáppe leat goaskimat, geatkkit ja albasat. Mii leat geahččaladdan buot. Mii leat diktán áldduid gárdde siste njoallut muhto das ii lean ávki. Leat menddo ollu boraspiret. Nu go olmmoš jorgala sealggi de dat fas bohtet, Eira dadjá. Gonagas- ja mearragoaskkimat leat ráfáiduhtton muhto lea vejolaš suodjalusbivddu ohcat. Eai leat áiddolaš logut man galle goaskkimat Norggas leat.
– Stáhtahálddašeaddji sáhttá addit lobi bivdit goaskimiid birra jagi muhto eaktu lea ahte lea juste dan vaháteallái, dadjá Anders Braa, ráđđeaddi Norgga Birasstivrras.
– Maŋŋemus ráporttas meroštit ahte 2015-2019:s ledje 1 027 goaskima.
Stefan Forsmark, sámedikki meahcce&borasspire ealahusgieđahalli, dadjá SVT Sápmái ahte ruoŧabealde leat maid stuora goaskinváttisvuođat. Sámediggi bargá dainna ahte doarjut ja čalmmostahttit váttisvuođa muhto maid ahte dán ášši dárbbaša eambbu dutkat.
Guovžá lea maid hástalus
Guovžžat maid váldet misiid, eai dušše goaskkimat.
– Jus miesit galget seailut de ferte birra jándora reainnidit. Jus fal guovža beassa bohccuid sisa de dat dahkká váhágiid, muitalii gieskat Lars Tomas Persson SVT Sápmái.
Čearut ožžot vahágiid ovddas buhtadusa eatnamiid jelgii. Ráđđehusas lea sádden evttohusa ođđa ortnegii gulaskuddamii.
