Personer i samiska dräkter och prästkappor i en kyrksal

Javascript är avstängt

Javascript måste vara påslaget för att kunna spela video
Svenska kyrkan bad det samiska folket för andra gången om ursäkt i Luleå domkyrka. Skogsförvaltningen var en av de frågor som samer i samtal med kyrkan lyfte som viktiga. Foto: SVT/Adam Berlin

Ruoŧa girku ánui ándagassii sámiin Julevu duopmogirkus

Uppdaterad
Publicerad

Jo nuppádassii átnu Ruoŧa girku ándagassii sámi álbmogis. Dán háve šálloša Antje Jackelén Sámis, Julevu duopmogirkus.

–Dán dovddastit mii odne. Ja dan ovddas ánun mun Ruoŧa girku ovddas ándagassii, dadjá son dan ovddas maid girku lea sámiin bidjan gillát áiggiid čađa.

Ipmilbálvalus sotnabeaivve álggahuvvui bielluid čuojahemiin man maŋŋá gulle sámi vihtanuššamiid.

”Min eallinvuogis ii lean árvu”

Nils Henrik Sikku lea okta máŋgasis geat vihtanušše ipmilbálvalusa áigge. Son hálai nomadskuvllain.

–Min eallinvuogis ii lean árvu. Mii oahpaimet čállit ja lohkat amas gillii. Biibbala stávet, sálmmaid veaisidit ja gonagasaid rievvumiid olggul máhttit, lohká Sikku.

Son joatká:

-Min vedde internáhtain gos jearga galggai derpotsisa. Min borahedje amas vieruiguin árbemáhtu sadjái. Mii gáržžiduvvuimet, biinniduvvuimet, jávohuhttuimet.

”Ii duostan muitalit mánáidasas”

Julia Rensberg muitala mo koloniseren ja risttalašvuođa buktin bákkuin ain váikkuha sámiide.

–Ohcet sámi identitehta mii lea jávkan sohkabuolva dahje guokte dás ovdal. Máŋgasat eai leat duostan muitalit mánáidasaset iežaset sámi duogážis. Mii fertet oahppat eambbo historjjás vai hávit sáhttet savvot, dadjá son.

Rensberg muitala historjjás ja mo Ruoŧa girku lea váldán sámi eatnamiid ja ain dán beaivvege daid geavaha.

–Nu guhká go girku oaidná alddis rievtti mearridit sámi eatnamiid alde, nu guhká diktet koloniserema joatkašuvvat, dadjá son.

”Min čielggit leatbotnjasan sivalašvuođain”

Vihtanuššamiid maŋŋá átnu earkebismá Antje Jackelén ándagassii.

–Mii eat leat čužžon njuolggočilggiid rasisma ja válddi boasttogeavaheami vuostá. Min čielggit leat botnjasan dainna sivalašvuođain man guoddit. Mii leat bidjan din ala vuoigatmeahttun nođiid. Mii leat deaddán din máttuid heahpadiin, dadjá son.

Son namuha earret eará sihke nomadskuvllaid ja lapp-politihka.

–Dan mii lea dahkkon eat sáhte rievdadit. Muhto sáhttit gáhtat iežamet oasi das. Iežamet gealbbuhisvuođa ja dáhttuhisvuođa gullat duohtavuođa ja deaivvadit seamma dásis. Feaillalaš bealálažžan dáhttut mii dovddastit iežamet morálalaš ovddasvástádusa ja geatnegahttit iežamet ovttas bargat rievtti ja vuoiggalašvuođa ovdii.

Dan maŋŋá dáhtui son buohkaid geat eai leat sámit čuoččastit girkus ja ovttas átnut ándagassii. Bismát vel lohke jitnosit gávcci čuoggá maid girku lea geatnegahttán čuovvut šállošeami maŋŋá.

DÁSA GEATNEGAHTTÁ RUOŦA GIRKU IEŽAS:

Evangeliuma sárdnut sámegillii ja sámi kultuvrralaš konteavstta vuođul mas gudnejahttá sámi vuoiŋŋalašvuođa ja girkovieruid.

Čalmmustahttit sámi vuoiŋŋalašvuođa, teologiija ja girkovieruid Ruoŧa girkus.

Leat oasalaš sámi gielaid nannemis Ruoŧa girku doaimmain.

Lasihit máhtu ja dieđalašvuohta girku historjjálaš gaskavuođain ja soardimiid birra sámiid vuostá ja daid čuozahusaid.

Lasihit máhtu ja gudnejahttima eamiálbmotrievtti prinsihpain Ruoŧa girkus ja servvodagas.

Lasihit sámiid oasálastima ja váikkuheami Ruoŧa girkus.

Nanusmahttit sámi mánáid ja nuoraid identitehta ja vuoiŋŋalaš ovdáneamis.

Duvdit rájiid rastejeaddji sámi girkoeallima.

Så arbetar vi

SVT:s nyheter ska stå för saklighet och opartiskhet. Det vi publicerar ska vara sant och relevant. Vid akuta nyhetslägen kan det vara svårt att få alla fakta bekräftade, då ska vi berätta vad vi vet – och inte vet. Läs mer om hur vi arbetar.