Go visot jienat leat lohkkon, lea čielgan ahte Demokraatit-bellodat, mii lea márkanberošteaddji bellodat, vuoitá Ruonáeatnama riikkabeaiválggaid, 29 proseantta jienain. Válggain ledje ollu jienasteaddjit.
Nubbin stuorimus bellodat šaddá Naleraq go leat ožžon 24 proseantta jieanain. Bellodaga váimmus lea oažžut iehčanasvuođa Dánmárkkus jođáneabbo vuogi mielde. Demokraatit-bellodat ges háliida lávkkážiid mielde oažžut iehčanasvuođa. Demokraatit-bellodaga áigumuša guovddážis lea nannet ekonomiija, investerema ja fitnodatjođiheami bokte, seammás go doalaha lagas oktavuođa Dánmárkkuin.
– Dáid válggaid stuora vuoitit leat guokte bellodaga mat ideologalaččat eaba leat lahkalaga. Demokraatit-bellodaga jođiheaddji lea cealkán ahte áigu viidát ohcat ovttasbarggu go galgá cegget ráđđehusa, danin go sis lea dárbu ásahit ovttasbarggu, dadjá Regina Svedberg Ågren.
”Geahpádus Dánmárkui”
Dánmárkku ráđđehusas dáidet bosihit dán bohtosa dihte go Demokraatit-bellodat ii hoahpohala oažžut iehčanasvuođa, oaivvilda politihkalaš analytihkkár Jens Ringberg.
– Ja sii illudit go Naleraq-bellodat ii ožžon eanet jieaniaid, dadjá Jens Ringberg DR:i.
Sisriikkapolitihkka guovddážis vaikko olggobeale váikkuhit
Válggat leat ožžon riikkaidgaskasaš fuomášumi, erenomážit maŋŋel go Donald Trump celkkii ahte háliida váldit Ruonáeatnama Amerihká jođiheami vuollái. Sihke ruonáeatnanlaš ja dánska politihkkarat reagerejedje garrasit dasa.
Vaikko olggobeale leat geahččalan váikkuhit válggaid, de lea válgagizzuma guovddážis leamaš áššit mat gusket sisriikkapolitihkkii. Jienasteaddjit leat vuoruhan ekonomalaš ovdáneami ja bistevaš čovdosiid Ruonáeatnama boahtteáigái, seammás go gaskavuođat Dánmárkkuin lea leamaš digaštallama guovddážis.
Vaikko loahpalaš boađus ii leat vel ollásit lohkkon, lea čielggas ahte Demokraatit-bellodagas lea stuora sajádat boahtteáiggi politihkas.