Dát dálvi boahta ja manná. Davvi Ruoŧas leat bivvális dálkkit juovlamánus, rabas čázit ja eahpesihkkaris muohtadilli. Tomas Marsja, Girjas čearu sátnejođiheaddji, dovda ahte dál gal lea nuogis.
-Dát lea badjelmearálaš dilli. Čavččat leat dál dákkarat, Logi jagi dás ovdal ledje muhtin beaivvit nu, muhto dál jikŋo ja sudda ja jikŋo fas juo golggotmánus.
Marsja lea dán čávčča dáistalan jorgalit ealu luksa, muhto ballu lea ahte jorggihit fas davás , Norggá raji vuostá. Son oaivvilda ahte dát jorgguheamit čuhcet bohccuide ja ahte arvvit dán vahku sáhttet lásset guohtuma.
-Jus fal arvá de šaddet luohkat nu gálljin.
”Unohis dovdu gorudis”
Dán jagáš čákčádálkkit leat dál hui dábálaččat. Muohta boahtá árrat ja eanan jikŋo
Gunhild ”Ninis” Rosqviste lea geografiijaprofessor Stockholmma universiteahtas. Son jođiha dutkanprošeavtta ovttas Erik Kjellströmmain, dálkkádatprofessor, dálkkádatváikkhusanalysa dárbbu boazodoalu guovlluin.
Ja son muitala dán jagáš eahpesihkkaris dálkedilis.
-Mannán dálvvi bođii muohta árrat ja meahcit ledje jikŋon. Ealut ledje de dálvvi duoddaris gos lea unnán biebmu.
Rosqviste jelgii vuhttojit juo dat garra dálvvit.
-2024 lea vel jahki mii adda unohis dovddu. Mon jáhkán ahte mii guhte leat dutkan dálkkádaga jáhkiime ahte galggái ádjánit ovdal go šaddet stuora váikkuhusat, muhto dat dáhpáhuvvá dál ja dás.
Dárbu ođástuhttit bargovugiid
Ealliid láhttenvuogit lea čielga mearkat ahte dálkkádat rievdá ja Tomas Marsja oaivvilda ahte eallit dárbbašit eanet veahki dusttet dan garra dálkkádaga.
–Oallugat hupmet molsašumis, muhto ovdal go besset johtui de lea boazu mii šadda gierdat ja mii fertet veahkehit dan. Boazu lea nanu ealli, muhto ii dat ge gierdda vaikko man ollu.
Son oaidna maid dárbbu dáhkat váikkuhusanalysa ja rievdadit bargovugiid.
-Mii dárbbašit heivenhanmunát guohtunstrategiiaid ja heivehit guohtunetanamiid dálkki jelgii.
Boahtte oasis dálkkádatrievdadeamit Sámis-ráiddus muitalit mii manne Davvikálohtta lea nu deatálaš midjiide vai beassat eret dálkkádatváikkuhusa lassaneamis.