Bellodatjođiheaddji Naadja Edlund Östergren háliida loktet man buorahiid visot manná.
– Stivrra ovttasbargu dán mandáhttaáigodaga lea buorahiid doaibman, ja sii leat ovtta oaivilis leamaš eanas áiggi, muitala son.
Almmolašvuohta ii leat vásihan ahte bellodagat eai leat ovtta oaivilis. Landspartiet Svenska Samer ja Jakt- och fiskesamerna leat leamaš seamma oaivilis máŋgga áššis. Goappaš bellodagat barget dan ovdii ahte visot sápmelaččain galgá leat seamma riekti ávkkástallat luonddu, dat lea sin váibmoášši válgagiccus.
Makkár erohus lea dis ja Jakt- och fiskesamerna?
– Mis leat veaháš goabbatlágan oainnut muhtin áššiin. Mii bargat ollu loktet riekteáššiid ja nu dahket sii maid. Sáhttá dadját ahte mis leat veaháš iešguđetlágan áššit maid atnit liigedehálažžan ja loktet eanet, čilge son.
Dásseárvu ja HBTQI
Landspartiet Svenska Samer lea várra veaháš litnasit molssaeaktu sin ollu stuorit ovttastupmái. Riekte- ja giellaáššit leat dehálaččat – muhto Edlund Östergren lokte maid veahkaválddi nissoniid ja HBTQI-sápmelaččaid vuostá. Bellodat maid háliida bargat dan ovdii ahte ásahit sámi dervvašvuođaguovddáža ruoŧabeal Sápmái.
– Bargu maid mii leat álggahan lea dán rádjái doaibman buorahiid, muhto gáibiduvvo ollu eanet bargu, dadjá son.
Son joatká:
Ferte čuovvulit daid doaibmabijuid mat bohtet ovdan raporttas, veahkaválddis nissoniid vuostá, mii almmuhuvvui. Dárbbašuvvo maid eanet dutkan ja ferte čalmmustahttit dán eanet.
Eanet ruđa giellabargui
Dán mandáhttaáigodaga lea Naadja Edlund Östergren leamaš giellalávdegotti ságadoalli. Son oaivvilda ahte giella lea dehálaš, nu dehálaš ahte son oaivvilda ahte Sámedikki alimus ovddasteaddji galgá sámástit.
Son háliida eanet áŋgiruššát giela – vaikko vel leage leamaš hástaleaddji dán áigodaga. Ruoŧa ráđđehus lea unnidan ruhtadeami sámegiela hárrái. Go giela galgá gádjut, de dárbbašuvvo ollu eanet ruhtadeapmi go maid dálá ráđđehus lea juolludan.
– Mis leat leamaš ovttasbargováttisvuođat dáinna ráđđehusain. Dat vuhtto maid giellabarggus.
Son háliidivččii ahte lea stuorit ja guhkit áiggi áŋggiruššan sámegiela ovddas, muhto ráđđehus ferte ruhtadit go Sámedikkis váilo ruhta dasa.