Mii deaivvadit su ruovttus Suorssás.

Son čohkká uvdnaguoras ja muitala movt dat maŋemus njeallje jagi leat leamaš. Ollu lea dáhpáhuvvan máŋemus válggaid rajis 2021:s go beasai fas stivrasqgadoalli.

– Ii leat gal leamaš optimála mandáhttaáigodat ja lea leamaš ollu bargu hálddašit Sámedikki doaimmaid, dadjá son.

”Mus lea hui stuora ovddasvástádus”

Álggos leai guhkes riidu Sámedikki ovdalaš hálddahushoavddain. De gis almmuhii Stáhtakantuvra raportta mas Sámediggi oaččui garra moaitámušaid – earret eará bealálašváras ja dokumentašuvdnaváilevašvuođain.

– Ferte diehtit visot stivrenáššegirjjiid, lágaid, gohččumiid ja njuolggadusaid. Mon ledjen nu vissis ahte mus ledje dat oaivvis ja lean maid bidjan áiggi oahppat daid. Maŋŋel Stáhtakantuvrra raportta gávnnahin ahte mis lea ain ollu oahppat movt Sámediggi galgá doaibmat.

Makkár ovddasvástádus lea dus dien áššis?

– Mus lea hirbmat stuora ovddasvástádus go lean alimus ovddasvástideaddji politihkkár.

Bellodaga historjjálaš mearrádus

Lea maid seammás leamaš historjjálaš mandáhttaáigodat sutnjee ja bellodahkii. Dan rájis go bellodat ásahuvai de sii leat ovddidan dan ášši ahte buot sápmelaččat galget beassat čearumielahttun ja dat leai maid Sámedikki evttohus Láidumlávdegoddái.

Leai stuora beaivi sihke bellodahkii ja Håkan Jonssonii – vaikko ráđđehus heaittihii lávdegotti ja dál lea eahpevissis jus evttohus obanassege gieđahallojuvvo.

Movt dii dál áigubehtet bárgat dainna áššiin?

– Mis lea dievasčoahkkinmearradus dasa. Ráđđehus bidjá johtui ođđa guorahallama, dajá son.

Son sávvá ahte Sámediggi beassá dalle váikkuhit ja sáhttit doalvut ášši viidaseappot go ásahit ođđa lávdumlávdegotti.

Sámedikki alimus gaskaahki

Jonsson jođiha bellodaga mas lea alimus gaskaahki, 59 jagi.

Son gávnnaha ahte bellodat dáistala geahččalit gávdnat nuoraid geat beroštit ja alla gaskaahki ii leat sidjiide hástalussan.

– Mon lean 65 jagi boaris ja persovnalaččat ferten dadjat ahte lean buoret politihkkár dál go 20 jagi dás ovdal, dadjá son.