Ođđa departemeantta, DOGE, jođiheaddjin galgá Elon Musk unnidit USA stáhtalaš goluid.
Máŋgga guovllus leat juo moaitán go leat seastán USAID doaimmain – meroštallet ahte dávddat máilmmis leavvagohtet go heaittihit veahkkeprošeavttaid.
Orrot giddeme visot federála kantuvrraid
Maiddái USA eamiálbmogat leat moaitágoahtán. USA:s galget giddet eanet go ovtta njealját oasi Bureau of Indian Affairs kantuvrrain, geat dárjot vuđolaš bálvalusaid eamiálbmogii. Celket eret dáid federála kantuvrraid láigonšiehtadusaid.
Lea kantuvrraid ovddasvástádus bearráigeahččat ahte USA fuolaha iežas geatnegasvuođaid eamiálbmogiidda. Dáid kantuvrraid bokte eamiálbmotovddasteaddjit gulahallet dakkár áššiin main USA lea vuolláičállán šiehtadusa mii sisttisdoallá ahte USA galgá doahttalit eamiálbmogiid dáhtu.
Dál lea badjánan ballu, mot šaddá jus giddejit visot kantuvrraid.
– Dát dagut buktet dássehisvuođa, dadjá National Congress of American Indian -organisašuvnna presideanta Mark Macarro.
”Olmmošjoavku main ii leat máhttu”
Macarro mielde máksá dát doaibma unnit go 0.25 proseantta USA ollislaš federála bušeahtas. Dát doaibma lea dáhkádus ahte eamiálbmotvuoigatvuođat doahttaluvvojit.
– Dat mii váivvida lea go diehtit ahte DOGE ovddasteaddjiin, geaid dagut dát leat, ii leat máhttu. Sii fertejit gazzat máhtu, ja dan berrelit johtilit dahkat, dadjá son.