Boazoealáhus ja dutkit leat máŋggaid jagiid moaitán meahcceduktema. Meahccestivra gávnnaha iežas rávvagiin ahte bohccot garvet duktejuvvon meahci ja ahte eai galggale duktet guovlluid mat leat deaŧálaččat boazodollui.
2023:s almmuhii Ruoŧa eanandoalluouniversiteahtta (SLU) raporta gos gávnnahedje ahte leat negatiivalaš beavttut biologalaš girjáivuhtii ja dálkkadahkii. Raporta leai ovddit ráđđehus diŋgon.
Ministtar: ”Deatálaš ahte šadda jođánit”
Dattege oaččui Meahccestivra ráđđehusas gohččuma dahkat sullásaš raporta-muhto dainna čielga mihttuin ahte galga lasihit meahcceduktema.
-Lea deatálaš ahte meahcci šadda jođánit ja mii addá guhkilmas boađahaga bioboaldámušsii mii lea seamma go bistevaš meahccedoallu, dadjá báikegoddeministtar Peter Kullgren preassadieđáhusas.
Meahccestivra lea ožžon gohččuma ráđđehusas ahte lasihit dieđu meahcceduktemis, čilget makkar váikkuhusat leat muora šaddamii, čikŋavuorkái, biologalaš girjáivuhtii ja ekovuogadahkii. Sii galget maid evttuhit ekonomalaš dárkkistanneavvuid ja guorahallat almmolaš rávvagiid meahcceduktemis.
Dutki: ”Lea veaháš somá”
Ráđđehus vuortnuha eareliiggánit ahte sii galget evttuhit man ollu meahci galggalii duktet jahkásaččat ja čilget man ollu eanet galga duktet.
-Lea veaháš somá go mii hál leat juo čilgen sullásaš ráđđehusgohččuma. Mon in jahke ahte sii duhtet min loahppabohtosiidda, go mii gávnnaheimme att diet ii leat nu buorre jurdda, dadja Hjalmar Laudon, professor meahcceeanadaga biogeokemias SLU:as Ubmis, DN ávissii.
Meahccestivra galga čilget oasseraportta dán jagi miessemánu 30.beaivvi.
Loahpparaportta almmohuvvo máŋŋemusta cuoŋománu 30.baivvi 2026:s