Rolf Lindahl på Greenpeace Sverige och demonstrationerna vid Standing Rock som leder till att Greenpeace nu stäms på miljardbelopp.

Javascript är avstängt

Javascript måste vara påslaget för att kunna spela video
Greenpeace Ruoŧa Rolf Lindahl ja Tara Houska muitaleaba mii dáhpáhuvva go stuora fitnodagat stevnejit miellačájeheaddjiid. Foto: Adam Karls Johansson

”Geahččalit baldalit olbmuid ovttasbargat miiguin”

Uppdaterad
Publicerad

Son lea leamaš junnosis miellačájehemiin oljojohtasa vuostá Standing Rockas.

Oljofitnodat lea maid stevdenen su.

– Sii geahččalit baldit olbmuid ovttasbargat miiguin, dadja Tara Houska SVT Sápmái.

Son gullo Couchiching-álbmogii. Son lea láhkačeahppi ja lea bargohárjehallan Barack Obama hálddahusas ja bargan eamiálbmotgažaldagaiguin Bernie Sandersa presideantaáŋggirdeamis.

Muhto son lea eanemusta čalmmostahtton sivila jeagohisvuođas vuostildeamiin stuora fitnodagaid vuostá.

Davvisámegiella

”Industria goastá”

Son lea bealuštan máŋga miellačájeheddjiid maŋŋa daid stuora miellačajehemiid oljojohtasa vuostá Standing Rockas. Son lea ieš máid leamaš njunnosis. Dál lea oljofitnodat stevdnen su maid, earret go Greenpeace.

– Industria guostá ja okta vuohki lea geavahit strategalaš stevdnemiiid, dadja son.

Son ja máŋga eará miellacájeheaddjit gártet máksit njeallje miljuvnna dollara. Oljojohtasa leat huksen, vaikko leat vuostildan, muhto fitnodagat jotket lágastemiiguin. Houska jáhkká ahte fitnodagat geahčččalit dáinna lágin bissehit vejolaš industriaprošeavttaid boahtte áiggis.

– Mon jáhkán ahte sii sávvet ahte dát lea váruhus dasa ahte sáhttet vuodjit olbmuid konkursii, muitala son.

Fitnodagat oaivvidit fas ahte sii leat massan dietnasiid miellačájehemiid dihte.

”Geahččalit baldit olbmuid”

Máksit njeallje miljuvnna dollara ii leat nu ollu go veardida maid leat Greenpeace USA stevdnen máksit, 300 miljardda ruvnna. Jus oljofitnodat vuoitá de fertejit heaittihit organisašuvnna doaimmaid USA:s, jáhkka Houska. Muhto dai ii soaitte leat dát vearrámus, gávnnaha son.

– Muhto mon jáhkán maid, eamiálbmot dáistaleamis, ahte sii geahččalit baldit olbmuid ovttasbargat miiguin. Vuostildit min go mii suodjalit min eatnama. Mii geahččalit suodjalit dan mii lea báhcán, dadja son.

”Dálkkádatáŋggirdeapmiii doaimma”

Son ii áiggo heaitit juohkit sivila jeagohisvuođa. Son verdida iežas barggu dálkádatlihkadusain mii su mielas lea dql šaddan eanet politihkalaš daid máŋŋemus jagiid. USA:s eai leat bálljo juohkán sivila jeagohisvuođa seamma ollu muhto leat baicca geahččalan váikkuhit politihkalaš válggaiguin.

Muhto eai dainna lea lihkostuvvan. Donald Trumpe stuora válgalohpádus lea bohkat eanet oljju.

– Muhto dat ii dáhpáhuva doarvái jođanit. Mii oaidnit ahte dálkádatroassu vearrána, son dadja.

Så arbetar vi

SVT:s nyheter ska stå för saklighet och opartiskhet. Det vi publicerar ska vara sant och relevant. Vid akuta nyhetslägen kan det vara svårt att få alla fakta bekräftade, då ska vi berätta vad vi vet – och inte vet. Läs mer om hur vi arbetar.

Davvisámegiella

Mer i ämnet