Čearut sáhttet ohcat heahtedoarjagiid jos guohtun lea nu heittot ahte fertejit biebmat iežaset bohccuid.
Sámedikkis lea 14 miljovnna ruvnnu liigeruhta maid sáhttet juolludit liigegoluide. Olles dat ruhtasummi dáidá nohkat dán jagi, jáhkká Jan Rannerud.
– Mii leat vásihan erenoamáš dálvvi ja dat lea vahát midjiide, dadjá son.
Dálvi lea leamašan rievdavaš. Álggus muohttá, de njázuda ja de jikŋo. Šaddá ruovdecuoŋu ja bohccot eai gávnna borramuša. Áidna čoavddus lea biebmat ja dat lea divrras.
”Mii čierustit”
Ii leat vuosttaš dálvi mii lea dakkár. Diibmá ohce 26 čearu heahtedoarjaga ja leat leamaš máŋga dakkár dálvvit maŋŋálaga. Maŋemus dálvi go lei ná heittot lei 2001. Dalle fertii ráđđehus juolludit liigeruđaid doarjundihte čearuid.
Maid dii dahkabehtet jos ii leat doarvái ruhta?
– Mii čierustit ja geahččalit juohkit bušeahta ođđasit. Maŋemus čoavddus lea gáibidit veahki ráđđehusas, dadjá Jan Rannerud.
Boazovázzit ipmirdit ahte maŋemus dálvviin leat čanastumit dálkkádatrievdademiide. Guohtuneatnamat leat gáržon davvin sisabahkkemiid geažil. Boazu, mii lea leamaš dáin guovlluin máŋggaid čuđiid jagiid ii gávnna guohtuma dál. Dat čájeha čielgasit ahte dálvvit eai leat nu mo ledje ovdal.
– Mon šuran ahte mii fertet dáistalit dakkár dálkkádagain. Dasa ii riekta veaje maidege, dadjá Jan Rannerud.
Sávvá ahte ožžot dálkkádatdoarjaga
Ieš son sávvá ahte ožžot dálkkádatdoarjaga maid Sámedikki politihkkarat guhka leat geahččalan oažžut.
Dála heahtedoarjja gokčá beare biebmama. Muhto go leat dakkár dálvvit de leat čearuin olu iežá liigegolut. Bohccuid soaitá šaddat sirdit guorbmebiillaiguin go jogat eai leat jikŋon.
– Dálkkádatdoarjagiin mii sáhtáeimme oažžut veahki rusttegiiguin, ráhkkanemiin ja heivehemiin, dadjá Jan Rannerud