Disdaga mearradus, dan nu gohčoduvvon Bernkonvenšuvnna váljagottis, addá Eurohpa riikkaide vejolašvuođa bivdit návddiid. Dat addá maid vejolašvuođa bidjat garraseappot doaibmabijuid johtui Ruoŧas.
Preassadieđihusa ektui boahta rievdadus álgit doaibmat golbma mánu geažis, muhto dušše jos goalmmatoassi dain riikkain geat leat čállán vuollai Bernkonvenšuvnna eai álgge vuostildit.
Konvenšuvdna mii bođii 1979 lea riikkaidgaskkasaš šiehtadus mii meannuda eurohpalaš eallišlájaid sudjema ja seailluheami.
Luonddugáhttendoaimmahat lea buorremielalaš
Dasa lassin gávdno EU:a nálli- ja eallinbirasdirektiiva man galga čuovvut.
– Sáhttá dadjat ahte nálli- ja eallinbirasdirektiiva lea sajáiduvvon Bernkonvenšuvnnas mii nuppi vuorus lea sajáiduvvon Ruoŧa lágas, dadjá Carl-Johan Lindström, Luonddugáhttendoaimmahaga fuođđohálddašeami hoavda.
Lindström dadjá ahte Luonddugáhttendoaimmahagas leat buorremielalaččat Eurohparáđi ođđa mearradussii. Muhto lea váttis eainnuštit movt dat šadda praktihkalaččat.
– Dat addá vejolašvuođa rievdadit návddiid suodjestatusa nálli- ja eallinbirasdirektiivvas. Dat addá eambbo doaibmavejolašvuođaid go váldá mearradusaid liseansa- ja suodjalusbivddu birra seammas go jotket sudjet návddiid, dadjá son.
Kullgren: ”Álkibut hálddašit návddiid”
Báikegoddeministtaris Peter Kullgrenes (KD) lei buorre doaivva go EU-riikkat árabut dán čavččá dorjo gáibadusa rievdadeapmái.
– Dat šadda álkibut hálddašit návddiid. Mii vuolidit návddi suodjestatusa. ”Nannosit suodjaluvvon” vuoliduvvo ”suodjaluvvon”- dássái ja doaivumis dat geahpida ráđđehusa áigumuša unnidit návddiid Ruoŧas, dajái Kullgren čakčamánus.