Sámi Giellaguovddáš vuođđoduvvui 2010. Sin bargu lea ealáskahttit sámegiela ja movttidit eambbo olbmuid sámástit servvodagas. Ovdamearkka dihte sii lágidit leairraid nuoraide.
Gávdno njellji báikkiin
Guovddáš lea juhkojuvvon njellji báikái Sámis: Dearttnas, Staares, Jåhkåmåhkes ja Gironis.
Sámedikki čállingotti ođđa organisašuvdna ii leat rievdadan maidege Giellaguovddážá doaimmahusas. Muhto goitge sáhttet šaddat seastit.
Golbma jagi áigi ráđđehus juolludii eanet ruđaid, mii dagahii ahte ožžo guovttegeardán eanet bargiid, dál leat guoktenuppelogis.
Golbma jagi leat ožžon eanet ruđaid
Golbma jagi leat ožžon eanet ruđaid muhto ii leat diehtu movt dán jagi šaddá. Sámedikki čállingottihoavda šurra.
– Mis lea gearggusvuohta jos eat oaččo lasi doarjaga. Diehtu boahtá easka budjeahttaevttohusas.
Lars-Ove Sjajn dadjá ahte sámediggi lea šaddan ráhkadit ieža plána, jos doarjja nohkka.
Sáhttet go šaddat eambbo seastimat giellasuorggis?
– Juo, jos oažžut seamme ruhtadeami dego golbma jagi áigi de min fertet geahččat dan čađá, dadjá Lars-Ove Sjajn.
Leat jo váruhan bargiid
Geasset váruhedje bargiid Nášunálalaš giellaguovddážis unnitlogugielaide suoma, meänkieli, romani ja jiddisch. Guovddáš lea seamme dáfus dego Sámi giellaguovddáš ja soaitá lohpahuvvot jos eai oaččo stáhtalaš doarjaga.
Nášunálalaš giellaguovddáš álggahuvvui dušše golbma jagi áigi ja čakčat 2022 álggahuvvujedje meänkieli doaibmagat Gionis ja Badjeduortnusis.
Guldal maid sámedikki čállingottihoavda Lars-Ove Sjajn dadjá Giellaguovddáža boahtteáiggi birra filmmas mii lea badjelis.